Statistika väidab, et enamus inimesed kogevad elus seljavalu.
(Üks huvitav statistika on muuseas siin:https://www.acatoday.org/Patients/Health-Wellness-Information/Back-Pain-Facts-and-Statistics)
Mina olen statistika mõttes osas olnud kohusetundlik kodanik ja tean seljavalust vaat et kõike. On olnud aastaid(!), kui diski prolapsist tulenev seljavalu oli mu lahutamatu kaaslane. Kogu lugu kulmineerus ühe mitte-väga-osavõtliku neuroloogi kabinetis, kes mu cito! opile saatis, kuhu ma aga kunagi ei läinud. On vähe asju, mida ma pole järele proovinud ja on päris vähe, mida ma seljavalust ei teaks 🙂 Ja muidugi tean ka seda, et ka prolapsist tulenev “ei-saa-lamadagi ja labajalg-tönts-olukorrast” on väljapääs. Ilma opita.
Sageli algab seljavalu ootamatult, aga vahel hakkab vaikselt vinduma, kuni kulmineerub korralike valusööstudega. Vahel on tunda vaid kerget ebamugavustunnet või ebamäärast valuaistingut, aga vahel võib olla lausa põrgulik valu.
Lülisambaga seotud valud on enamasti kas kaelas, abaluude vahel või alaseljas nõgususe kohal, vahel ka lausa “sabas” ehk ristluus.
Seljavalu võib olla tingitud paljudest erinevatest asjadest, kõige tavalisem on
asend ja tegevused (arvutitöö, liigne istumine, sundasend, raske füüsiline pingutus jne), sagedasti tuleb ette ka külmetust (tuule käes olemine “tuul tõmbas läbi”, peale trenni või füüsilist pingutust külma käes olemine, külmal maal (eriti kivil!) istumine jms). Vahel aga on põhjuseks trauma (raskuse tõstmine, kukkumine, löök vms). Või siis on põhjuseks teatud “kehaosade väsimine”, mis võib edukalt juhtuda ka lihtsalt vanusenumbri kasvades, aga selgi juhul on enamasti seotud ka vähene liikumine või vale istumise/lamamise asend.
Ehk siis – üks neist kolmest-neljast peab olema juhtunud, selg ei hakka valutama lihtsalt niisama heast-paremast 🙂
Enamasti on baasretsept siiski üks:
- Kui oled selja ära tõstnud või ära külmetanud, siis oleks üks päev hea anda seljale rahu ja siis hakata vaikselt liigutama.
- Rahu tähendab pigem kõval pinnal lesimist, parim on jalad põlvest 90 kraadise nurga all toolile toetatuna. Pehmes voodis lesimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse.
- Liigutama hakkamine tähendab väga pehmet ja vaikset liigutamist. Võib proovida end sirutada põrandal, näiteks korraga vastasjalg ja vastasõlg pikemaks venitada, siis jalad kronksu kõhule tõmmates rullide end edasi-tagsi, üles-alla. Niipea, kui valu muutub teravaks, tuleb harjutus muidugi kohe lõpetada.
- Edaspidi võid proovida teha ettevaatlikult joogast tuntud kassi või kobraasendit. Ettevaatlikult!
- Üle mõistliku valu piiri ei tohi midagi teha! Häid harjutusi leiab ka siit, aga pane tähele, mis on sobiv parasjagu valutava selja puhul ja mis on pigem preventatiivne meetod!
- Magada tuleks küljel, padi põlvede vahel, voodi olgu pigem kõva kui pehme.
- Enamasti tahab selg sooja, välja arvatud mõnel juhul kui on tekkinud põletikuline reaktsioon ja koht on kuum ja väga turses. Turses ja kuuma koha peale on mõistlik panna mõnda külmageeli (pole jah väga loodusravi, aga blogi on veidi piiratud vahend, et anda turvalist soovitust, kuidas külma mähisega toimetada – sest oht on liigselt jahutada, seda võib teha pädev spetsialist või terapeut).
- Soe dušš või vann ei pruugi olla väga head variandid – esiteks on parem kuiv kuumus (st kompress või mähis), teiseks võib vann turset suurendada. Kui on teada, et probleem on kindlasti külmetamisest või seotud külmaga, võib siiski ka sooja veega katsetada, siis sobib vannivette panna näiteks raudrohutõmmist. Soe on igal juhul ka pinges lihaseid lõõgastav, kuid kordan veelkord – mitte iga seljavalu (eriti trauma puhul) ei pruugi sellest saada leevendust.
- Soojaks sobib kas soe soolakompress, moksa (teostab terapeut või teadlik inimene), sooja kivi kompress (NB! Ettevaatust, mitte end ära kõrvetada!)
- Kompressiks sobib kenasti ka näiteks kärbseseene-piirituse leotis, tärpentinisalv, punase lille õli (saadaval looduspoodides), raudrohuõli, naistepunaõli, varemerohutõmmis. Esimesed loetelust on tugevama toimega, teised nõrgema.
- Ära unusta vee joomist! Vesi aga olgu soe 🙂 Mida rohkem vedelikku organismis, seda kiiremini toimub paranemine. Kõik aga siiski mõistlikkuse piires.
- Sobivad taimeteed on raudrohutee, naistepunatee.
- Kui sul juhtub olema magneesiumi (Kelasini oma on hea) või b vitamiini, siis need võivad valu leevendada. Magneesiumi võetakse 4 tabletti õhtul vastu magamaminekut.
- Väga hästi mõjuvad kupud või yuk chö, ka hor me (viimased kuuluvad Tiibeti meditsiini teraapiate hulka). Neid teraapiaid teostab siiski terapeut.
- Hästi võib mõjuda kardemonitõmmise joomine, eriti kui tegemist on külmetusest tuleneva seljavaluga. Kardemoni võib ka muul moel kasutada, st panna söögi sisse.
- Loobuda võiks kohvist ja muudest stimuleerivatest söökidest-jookidest.
- Toit võiks olla soe, toitev. Hästi sobib ghee (selitatud või) igal viisil, küüslauku ja muskaatigi võib lisada nii gheele kui muudele toitudele, sest see vähendab tuule energiat meie sees, teisisõnu ka ärevust ja valu.
- Kiropraktika, osteopaatia, massaaž on enamikul juhul siiski soovitav. Minu personaalne arvamus on, et see ei sobi vaid juhul, kui on tegemist tõsise traumajärgse diski prolapsiga. Tiibeti meditsiin siiski hoiatab liigse radikaalse “krõksutamise” eest, seega leia terapeut, kes tunneb ka leebeid võtteid.
- Enamasti ei vaja isegi väga valusana tunduv seljavalu arsti poole pöördumist (kui just ei soovi valuvaigisteid saada). Arsti poole tasub pöörduda, kui seljavalule eelnes tõsine trauma (näiteks kukkumine kõrgelt, autoavarii vms), kui jalg/jalalaba muutub tundetuks ja ei ole võimalik näiteks kikivarvule tõusta või kui vaatamata eelpoolnimetatud nõuannetele ei ole valu põrmugi taandunud mõne päeva jooksul või kui valuga kaasneb palavik, tihe urineerimine või uriini tavapäratu värv, värinad, hingamisraskused või tugev köha. Kordan aga veelkord – seljavalu kogevad enamus inimesed mingil ajal oma elus, enamasti pole selles midagi eluohtlikku.
- Üks minu õpetaja dr Arbuzov on ütelnud, et igast valust 50% on hirm. Kui selg on väga-väga valus, iga liigutus on piinav, üksi asend ei tundu sobiv, magada ei saa, süüagi ei taha, tuju ei ole, on väga lihtne, et hirm võtab üle ja pähe tulevad mustad mõtted. Mõned lihtsamad hingamisharjutused, rahustav tee, pikutamine, turvaline keskkond jms aitavad kaasa meele rahunemisele, ja ka valu vähenemisele
NB! Nii uskumatu, kui see ka pole, aga kroonilised seljavalud on seotud stressiga. Omakorda, mida pikem ja kroonilisem valu, seda suurem võimalus depressiooniks, mis omakorda põhjustab suuremat valu – suletud ring. Seljavalu korral on väljamagamine ja meelerahu äärmiselt olulised. Iga närvivalu tundub kordi suurem, kui oled magamata või stressis. Seega – kui sul selg valutab, võta vabad päevad. Maga end välja. Puhka. Hinga.
Veel. Kui kord on juba selg tunda andnud, on see viide sellele, et võiksid midagi oma elustiilis muuta 🙂 Võimlemine, sirutamine, hingamisharjutused oleks hea viis selleks. Eriti hea tulemuse annaks mõne asjatundliku joogaterapeudi külastamine individuaalharjutuste saamiseks. NB! Uuri kindlasti, et tegemist on joogaTERAPEUDIGA.
Ja lõpetuseks – paljud seljavalud tulenevad valest istumisest (autoroolis). Meie isteasend peaks olema selline, et istume mitte lülisamba alumiste lülide peal, st saba jalge vahel, vaid istmikuluu köprudele (st istmikuluu enim väljaulatuvatele nurkadele) toetades. Kui katsud oma pepsi, siis tunned, et mõlema kannika keskel on üks väljaulatuv “kont”. Just neile peaksime istudes toetuma. Eriti ohtlikud on toolid ja autoistmed mis on tahapoole kaldu – see soosib just liigset survet alumistele lülidele.