Ülekaal – hoopis teistmoodi nõuanded
Rääkides ülekaalulisusest ja üleliigsest vabanemisest on vaja kõigepealt muidugi aru saada, kas kaalu on tegelikult liiga palju, või on see pigem lihtsalt ettekujutus.
Rääkides väljanägemisest võiks korra ära unustada kõikvõimalikud meedia poolt maalitud pildid, milline on õiges kaalus ja ilus inimene. Reaalsusega on sel suhteliselt vähe pistmist ja kui lasta korra mõte vabaks, kujutades ette, et meil poleks kaanestaare ja supermodelle, siis ehk oleks ka meie ettekujutus ilusast ja täiuslikust kehast hoopis teistsugune. Nagu näiteks Rubensi maalidel 🙂
Samuti peab meeles pidama, et inimesed on ka oma tüpaažilt erinevad. Mõned inimesed ongi oma olemuselt rõõmsama kehaehitusega (ühe mu tuttava munga imearmas väljend minu arust). Kui inimene, kes on loomu poolest natuke kohevam, püüab saada loomu poolest väga kiitsukese inimese mõõte, võib ta hoopis oma tervise ja seedimise täiesti tuksi keerata.
Samas, kui on tegelik ülekaal, mõjutab see loomulikult laiemalt tervist – vererõhust liigesteni. Seega on kusagil mingi tasakaalupunkt, mis tuleb kaine mõistuse abil lihtsalt ära tunda (veelkord rõhutades – unustage need ettemaalitud normid, milline on ideaalne inimene).
Kõige ohtlikum on selline ülekaal või rasvapolster, mis moodustub keskkona ümber. Kui pehmus on jaotunud kõikjale üle keha (ma räägin ikkagi mõistlikkuse piires), siis on suure tõenäosusega inimene lihtsalt seda tüüpi. Ümber keskkoha olev korralik päästerõngas aga viitab sellele, et ka siseorganid on “rasvas”. NB! Kerge polster ümber vöökoha ei ole veel põhjus palehigis kaalulangetamiseks, eksole. Eriti talvel, kui on päris loomulik, et koguneb paar lisakilo.
Ülekaal kontrolli alla
Palju süüa?
Üks minu Tiibeti meditsiini õpetaja on ütelnud, et kui vanasti surid inimesed seetõttu, et toitu ei jagunud, siis tänapäeval surevad seetõttu, et süüakse üle. See on tõesti praeguse aja omapära, et me sööme rohkem kui vajame. Süüa võiks pigem vähe, eriti kehtib see õhtusöögi kohta, või isegi – õhtusöögi võib vahele jätta. Sama õpetaja suust pärineb ka järgmine lause “best diet is – skip the dinner” ehk siis parim dieet on õhtusöögi ärajätmine.
Kui soovid alla võtta, alusta just õhtusöögi korrastamisest. Vähemalt 4-5 tundi enne magama minekut peaks olema söömine lõpetatud, ei ühtegi ampsu enam. Toit peab jõudma ära seeduda enne kui unemaale lähed, siis on hommikul olemine värske ja keha saab magamise ajal puhkamisega tegeleda.
Sööma peaks reegli järgi, et meie magu on meie kahe rusika suurune. Sellest omakorda 1/2 võiks olla tahke toit, 1/4 vedelik või jook ja 1/4 võiks jääda tühjaks, et oleks ruumi seedetegevuse jaoks.
Kuidas süüa?
Meie kooli ajurveeda õpetaja Kaja ütleb alati, et söömine on kui sakrament. See peaks olema püha toiming kiires päevas, ja selle püha toimingu peategelaseks on toit. Sööma peaks alati mõnusas keskkonnas, rahulikult, tegeledes söömise ajal vaid söömisega. Absoluutselt välistatud võiks olla söömise ajal teleri vaatamine, arvutis surfamine, uudiste lugemine, või veel hullem – tülitsemine, äriläbirääkimised, kellegi korrale kutsumine – ehk kõik see, mis on ärritav ja ärevust tekitav ning mille käigus toidu maitset ja omadusi tähelegi ei pane.
Minu üks inspireerija, esimese Eesti aja arst dr Rosendorff on kasutanud söömise õpetuse juures huvitavat sõna – ilatamine. Tähendab see seda, et toit tuleb läbi mäluda ja täielikult süljega läbi segada. Isegi siis, kui toiduks on supp. Kui seda teadlikult teha, või vähemalt tähele panna, palju me oma toitu siis ilatame, selgub, et enamasti kugistame pooleldi mälutud toidu alla, sest kiirustame või räägime söögi ajal.
Kas juua söögi kõrvale vett?
Tiibeti meditsiin ütleb, et kui soovid alla võtta, joo vett enne sööki. Soovid juurde võtta, joo vett peale sööki. Soovid kehakaalu säilitada – joo söögi ajal.
Kui seedimine on halb, võib peale sööki juua ka sooja keedetud vett, isegi siis, kui plaanis pole juurde võtta – see aitab seedimist parandada. Nõrga seedimisega inimene võiks peale väga toekat sööki ja lihasöömist juua natuke alkoholi, mis samuti aitab seedimisele kaasa.
Päeva alusta alati sooja, keedetud vee joomisega, millele lisa natuke mett ja ingverit. Mesi on üks parem keha kohevust “kuivatav” aine, vaatamata sellele, et on magus. Juba kuu aega hommikuti mee-ingveri jooki juues, võiks mõningaid tulemusi näidata. Kui ülekaaluga või seedimisega on juba pikalt probleeme olnud, võiks kasutada kuivatatud ingverit (enamasti müügil pulbrikujul).
Seedimisele kaasa aitamine
Kui sa kipud kiiresti juurde võtma, siis kasuta ka seedimist toetavaid maitseaineid, vürtse ja taimi – suurepärane on granaatõun (mõjub hästi ka naiste organitele), ingver, kaneel, piprad, ja kõik nn piparkoogimaitseained, mis ergutavad seedimist (nelk, kardemon, muskaat), fennel (apteegitill), köömned, rõikad, kurkum. NB! Ära kasuta neid siis, kui sul on kõrvetised või need panevad kõhu valutama.
Sama kehtib ka alkoholi puhul – klaas veini võib seedimisele kaasa aidata, kui aga on maksa või sapiga seotud tasakaalutus, võib see hoopis halba teha.
Harjutused nabale
Tee harjutusi seedekuumuse tõstmiseks ja seedimise üles soojendamiseks. Selleks kasutatakse näites erinevaid kõhu loksutamisi, vertikaalseid ja horisontaalseid ringe või selili olles, jalad põlvist kõverdatult kõhu päripäeva masseerimist. Uuri lisa mõnelt pädevalt joogaõpetajalt. Head seedimist aktiviseerivad harjutused on ka Tiibeti Ne Džang joogas (Tallinnas on kevadperioodil 2018 võimalik üle nädala neid harjutusi praktiseerimas käia).
Suurepäraselt mõjuba ka lihtsalt jalutamine või kiirem kõnd (või kepikõnd). Kõndimine on inimese üks loomulikumaid liikumise viise, seega miks mitte seda kasutada nii palju kui võimalik.
Mida siis süüa?
Mina personaalselt ei usu dieetidesse, eriti nende tulemuste jätkusuutlikkusse. Aga ma usun, et igal inimesel on midagi, mis neile väga hästi sobib ja midagi, mis üldse ei sobi. Need on seotud nii inimese tüpaaži kui igapäevase tegevusega.
Üldine reegel on, et väga kõhnukesed ja ärevad inimesed võiksid süüa soojasid ja õlisemaid toite, väga särtsakad, energiast ja kuumusest pakatavad keskmise kahaehitusega inimesed võiksid vastupidi vältida õliseid ja tuliseid (teravaid) toite, eelistada mõrudaid ja kootavaid maitseid, ja rõõmsama kehaehituse ja flegmaatilisema loomuga inimesed võiksid eelistada just pigem teravaid ja hapusid sooje toite. Samas on igal inimesel lisaks oma kehatüübile ka kindlasti mõnda sorti tasakaalutus, seega peaks jällegi vaatama, millisele inimesele milline toit millal sobib. Kõlab keeruliselt? Teeme veel lihtsamaks – kui kehas on palju külma, sobib inimesele pigem soojem ja teravam toit ja vastupidi.
Üldiselt on soe ja vürtsikam toit seedimist kiirendav, ja toores ja külm toit aeglustav. Roheline salat seejuures on eriti külm ja põhjalikult seedimist mahajahutav toiduaine (mainisin selle eraldi ära, sest sageli arvatakse mingil põhjusel vastupidi). Tiibeti meditsiinis on lausa eraldi väljend – maschupa – mis tähendab seedimatust ja mis on väga-väga paljude krooniliste haiguste põhjuseks.
Noja muidugi on oluline osa ka toidu kvaliteedil, aga see pole vist kellelegi uudis. Mida vähem valmistoitu, seda parem. Mida vähem muundatud ja lisaainetega töödeldud toitu, seda parem. Mida vähem suhkurt, seda parem. Mida vähem valget nisu, seda parem. Mida vähem kiirtoitu, seda parem. Mida vähem pärmi, seda parem.
Mida rohkem soojasid hautatud köögivilju, seda parem.
Samas ei usu ma, et peaks tohutult ennast piinama – kõike ikka mõistlikult. Mõni kook või pirukas, küpsis või šokolaaditükk – või mis iganes kellegi nõrkus on, ei tee midagi hullu, kui enamasti on toit korralik, soe, kvaliteetne. Kui kõik eelpoolnimetatud tingimused on täidetud, ei juhtu tõesti midagi, kui vahel ka veidi “patustada”. Liigne toidu valimine ja jälgimine tekitab ka stressi ja kellele seda vaja on. Samas, mida rohkem liikuda, puhtamaid toite süüa, seda vähem tekib isu ka rämpstoidu vastu.
Pigem alustada leebelt, keha harjub ja muudatused on jätkusuutlikumad. Ükski järsk kannapööre, isegi kui eelnev toitumine on olnud väga halb, ei ole kehale hea. Keha ei taha tohutut stressi, ja selleks võib olla ka väga äkitse tervislikule toidule üleminek.
NB! Väga järsk kaalutõus, mis on seotud ennekõike liigse veega kehas, võib olla seotud hoopis mõne suure emotsionaalse stressoriga. On inimesi, kes võtavad vaid mõne kuuga juurde kümneid kilosid ja minu praktiks on neil eranditult olnud sellele eelneval perioodil mingi suur läbielamine – kodu kaotus, kaaslase kaotus, töökoha kaotus vms.
Sellest, kas keha kohevus on rasvast või veest, saab päris lihtsalt kindlaks teha vajutades näpuga käsivarrele või säärele – kui näpuga vajutades tekib hetkeks “auguke”, võib tegemist olla liigse vee kinnihoidmisega kehas.
Puudutamata jäi üks olulisim koht ülekaalu puhul – emotsionaalne tasakaalutus, mis muuhulgas on väga palju seotud ka kolesterooliga. Sellest juba mõni teine kord.
