Kuiv nahk, kuivavad huuled, lõhed siin ja seal – kuidas niisutada?

Kuna viimasel ajal on niipalju küsitud kuiva naha kohta, teen ühe postituse ka sel teemal.

Kuiv nahk on vist midagi sellist, millega enamus siin kliimavöötmes kokku puutuvad. Selle on ära tabanud ka erinevad kosmeetikatoodete tootjad, kes lõputul hulgal erinevaid niisutavaid kreeme ja muid produkte pakuvad.

Ma oleksin selles osas siiski ettevaatlik, sest igasuguste kreemidega end ära harjutades võib naha normaalne tasakaal täiesti paigast minna, ja nii ei saagi enam ilma huulemäärde või kehakreemita. Kindlasti teate ka oma tutvusringkonnas mõnda inimest, kes on kreemisõltuvuses. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 66
  •  
  •  
  •  
  •  
    66
    Shares

Räägime ülekaalust, aga mitte dieedist

Ülekaal – hoopis teistmoodi nõuanded

Rääkides ülekaalulisusest ja üleliigsest vabanemisest on vaja kõigepealt muidugi aru saada, kas kaalu on tegelikult liiga palju, või on see pigem lihtsalt ettekujutus.

Rääkides väljanägemisest võiks korra ära unustada kõikvõimalikud meedia poolt maalitud pildid, milline on õiges kaalus ja ilus inimene. Reaalsusega on sel suhteliselt vähe pistmist ja kui lasta korra mõte vabaks,  kujutades ette, et meil poleks kaanestaare ja supermodelle, siis ehk oleks ka meie ettekujutus ilusast ja täiuslikust kehast hoopis teistsugune. Nagu näiteks Rubensi maalidel 🙂 LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 89
  •  
  •  
  • 1
  •  
    90
    Shares

Toidulisandite poolt ja vastu

Seda Lugu peaks alustama kahe avaldusega.

Esiteks – inimene on isetervenev organism. Teiseks – vahel on vaja tervistumise kaasa aitamiseks väliseid vahendeid.

Ehk siis – justkui kaks vastukäivat väidet. Kuid ometigi ma leian, et siin on oma loogika. Tõesti, organismil on suur oskus ja võime ise terveneda – KUI kõik olud on soodsad.

Samas elame me enamasti ikkagi maailmas, kus kõik pole ideaalne, veelgi enam, teeme suuri järeleandmisi ka oma valikutes – soeses kiire projektiga sööme arvuti taga; enda tagant utsitamiseks joome kannude kaupa kohvi või magusjooke; magamajäämiseks võtame napsi või kaks, kes teab, ehk unerohtugi; hoiame liikumise pealt aega kokku ja istume autoroolis rohkem kui peaks;  oleme töödega ummikus ja lubame, et hakkame endale elama kohe, kui see kiire asi läbi saab; eirame mõnda sümptomit ja lubame, et tegeleme sellega niipea kui tähtis eksam tehtud; ignoreerime väsimust ja jõuetust, sest see on ju “elu normaalne osa”; loodame, et üks korralik nädalavahetus klubis kustutab ärevuse või depressiooni jne jne. Selline see elu lihtsalt on. Harva, kui kohtame kedagi, kes elab 100% tervislikult. Ühel loengul küsisin, et kelle elustiil ja toitumine vastavad 100% sellele, mida nad teavad, et oleks hea. Käe tõstis vaid Peeter Liiv 🙂 LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 69
  •  
  •  
  •  
  •  
    69
    Shares

Võehh, see nöha! (nohu-köha kombo)

Ei ole ilmselt vastikumat haigust kui nohu, eriti kui ta tuleb  koos kurguvalu või köhaga. Eriti vastik on ta seetõttu, et pole justkui õige haiguski, noh, võrreldes päris tõsiste terviseprobleemidega, aga no jummel, kus võib olla tüütu!

Kõigepealt, enne kui nöha (nohu-köha-kurguvalu) olemuse juurde minna, teeme selgeks ühe asja.

Nimelt – umbes kord aastas nöha põdeda on täiesti okei. See on isegi nii okei, et sellega ei pea miskit ette võtma, välja arvatud mõned vabad päevad, rohke magamine ja taimeteede tarbimine, toa tuulutamine ja kerge jalutuskäik (kui vähegi tervis kannatab). Punkt. Kõik see küüslauk-ninna-eukalüpt-kõrva-taha-sibul-jalatalla-alla-heeringas rinnale – see kõik on tore ja sellega võib tegeleda muidugi vähehaaval ka, aga kui me räägime klassikalisest nn külmetushaigusest ehk viirushaigusest, siis – las tema olla. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 49
  •  
  •  
  •  
  •  
    49
    Shares

Põhjamaalase “lemmikhäda” – liigeseprobleemid

Liigesehädad on meie kliima nuhtlus. Vaadake ringi – kindlasti teate mõnda vanemat sugulast, kel mõni liiges valutab või on isegi välja vahetatud, või kuulake noori – kel on randmevalud, “külmunud õlg”, põlvevalud, mõni liiges krigiseb, diagnoositi karpaalkanali sündroom, tennisisti küünarnukk ja nii edasi.

Nagu juba viitasin, on üheks põhjuseks meie niiske-külm kliima. Üks asi, mida liigesed kindlasti ei talu, on seesama rõskus, millega eriti viimastel aastatel meid pidevalt õnnistatud on. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 5
  •  
  •  
  •  
  •  
    5
    Shares

Mõned lihtsad meditatsiooni ja mindfulness harjutused

Panen kirja mõned lihtsamad harjutused, mida on küsinud nii minu meditatsioonitundides või mindfulness töötubades käinud. Harjutused sobivad kõigile, kuid lihtsam on end viia harjutuste lainele, ja kindlam on harjutuste õnnestumine, kui esimesel korral teed seda koos juhendajaga.

Harjutused aitavad tuua meele kohale, eemale minevikust ja tulevikust, sellesse hetke, siia ja praegu. Siin ja praegu olemise mõte on aga anda puhkust oma emotsioonide virrvarrile ja mõtetele. Siin ja praegu aitab luua teadlikkust ja meelerahu. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

Masendusest, kohe niimoodi aasta alul :)

Mõnes mõttes on nagu veid imelik alustada uut aastat depressiooniteemalise postitusega, kui peaks alustama millesti äärmiselt helgest ja ilusast. Samas on ilmselt pühad just see aeg, kui “kõik-peab-olema-ilus-ja-hea” ühiskond vajutab paljudele emotsiooninuppudele.

Vaatasin paar päeva tagasi arvutist “Säravate tähtede” saadet ja kõrva torkas Mari-Liis Lille kommentaar depressiooni kohta. Jah, nõus, et me võiksime ja peaksime märksa rohkem seda märkama, aga pr Lill soovitas sel juhul kohe pöörduda arsti poole. Selle viimase väitega ma päris nõus pole. Jah, kui tegemist on raske kliinilise depressiooniga, kui inimene ei suuda voodistki välja tulla või muu taolisega, on vaja professionaalset lähenemist (mitte muidugi vaid medikamentoosset, vaid ka teraapilist, mis muuseas on meie tervishoiukorralduses mitte just kõige paremini kaetud valdkond). LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 1
  •  
  •  
  •  
  •  
    1
    Share

Põiepõletikust – täitsa otse :)

Põiepõletik on jällegi selline tervisehäda, mille osas päris sageli tuleb nõu anda. Enamus naised on seda vähealt korra oma elus kogenud. Seega on see postitus ehk rohkem naistele suunatud, kuigi kasulikke nippe võivad leida ka mehed.

Põiepõletikul on reeglina 2 peamist põhjustajat – külmetumine või ebasobiva mikrofloora sattumine sinna, kus ta mitte olema ei peaks 🙂

Loogika, kuidas põiepõletikust lahti saada, on lihtne. Esiteks – “läbipesu”, teiseks – soojendamine. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 4
  •  
  •  
  • 1
  •  
    5
    Shares

Haiguste esmased ja teisesed põhjused

Jagan nägemust Tiibeti traditsioonilise meditsiini varasalvest, sest minu arvates on see süsteem tervise ja haiguse olemuse väga kenasti kokku võtnud.

Tervis on arusaadavalt tasakaal, tasakaalutuse põhjuseid võib laias laastus jagada kaheks:*

  1. Meie meele tasakaalutus (lihtsustatult öeldes emotsioonid)
  2. Meie elustiilist, toitumisest, ajast ja aastaaegadest, ning välistest muudest mõjuritest tingitud tasakaalutus

Esmased põhjused viitavad selgelt tõsiasjale, et meie meel on meie hädade looja. Kui me suudaks olla täielikus teadlikkuses ja meelerahus, ei oleks meil ka niipalju probleeme. On ütelus, et nii nagu seespool, nii ka väljas. See sobib siiagi konteksti kenasti. Seega mis iganes tervisehäda ilmnedes on just töö meelega ülimalt oluline. Väga sageli tabavad meid haigused kui oleme ülemäärases stressis olnud, midagi läbi elanud, trauma saanud. Isegi kui haigus tundub ainult füüsiline olevat, tasub vaimset aspekti siiski ka silmas pidada. Võib ka ise endalt küsida – mis juhtus minu elus enne seda, kui haigus või häda mind tabas? Üsna tihti saab siit ka sasipuntra lahti harutamine alguse. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  • 7
  •  
  •  
  •  
  •  
    7
    Shares

Ärevus, ärevus, oh see ärevus

Ehh, see ärevus, ärevus, ärevus. Kes meist ei oleks elus seda tunnet tundnud? Kurb on aga see, et on nii palju inimesi, kelle jaoks on ärevus igapäevane kaaslane.

Olen päris kindel, et vaimse tervise häired on meie ajastu katk. Kui ma peaksin analüüsima enda vastuvõtul käivaid inimesi, siis mulle tundub, et pooled neist on kimpus ärevusega. Ometigi ei ole ka ärevus midagi sellist, mis on tulnud, et jääda. Ka ärevuse, nagu ka väga-väga paljude teiste vaimse tervise häirete puhul saab ise nii palju enda heaolu jaoks ära teha. LOE EDASI...

Jaga, kui sulle see lugu meeldis
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •